20 veebruar 2022

3h EMOs

 Olin eile poole kaheni loengus. Vahepeal panin kaamera kinni, et pesus käia, sest pidin kohe peale loengut juubelile kiirustama. Värvisin silmad ära ja otsustasin seekord huuled pruunika tooni asemel lillaks värvida. Nagunii oli roosa kleit ja miks mitte vahepeal rohkem silma paista. Mari läks ees juubelile ära, et keegi meist ikka õigeks ajaks jõuaks. Kohe, kui loeng lõppes, panin kleidi selga ning hüppasin autosse. Käisin lillepoest läbi ja haarasin kaasa roosad kobarroosid. Läksid nii hästi mu kleidiga kokku. Kahju, et pilti ei teinud. 

Pidu toimus Koidula muuseumis. Ma ei olnud seal varem käinud. Jah, elan Pärnus ja üsna muuseumi lähedal, aga vot ei olnud varem sinna sattunud kui muuseumi aias olnud 12. klassi lõpupidu välja arvata. Istusime kõik koolipingis nagu õpilastele kohane. Koolmeister Elmar Trink tutvustas meile Koidula ja tema isa elu. Kui jõudsime oma ringkäiguga Koidula söögituppa ütles Mari, et tal on halb olla ja et silmade eest läheb mustaks. Mina mõtlesin, et mis seal ikka hullu olla saab. Võtsin Maril käe alt kinni ja ütlesin talle, et läheme teise ruumi vett jooma. Vaevalt olin lause lõpetanud kui Mari kukkus kokku. Õnneks sain ta oma kätele ja ta ei kukkunud maha. Palusin teistelt abi, et ta teise ruumi toimetada. Panime lapse pikali, jalad üles ning tegime aknad lahti. Ma ei läinud imekombel üldse paanikasse, vaid pigem läksin väga aeglaseks. Õnneks oli olemas inimene, kes teadis mida ja kuidas teha. 6-10 sekundit hiljem hakkas Mari silmi avama. Tema suu ja nina ümbert oli kõik siniseks värvunud. Kui ta teadvusele tuli, andsime talle juua ning muuseumi administraator tõi talle jaheda lapi, mille asetasime laubale. Igaks juhuks otsustasime kiirabi kutsuda. Kuna Mari ei suutnud istuma tulla, sest pea käis ringi, arvas kiirabiarst,et oleks igaksjuhuks targem haiglasse minna, et seal vajalikud analüüsid teha. Mari viidi riidest kanderaamiga kiirabiautosse. Mina läksin samal ajal oma autosse, et kiirabiga koos haiglasse sõita. Nii hea, et lapsevanem ikka lapsega kaasa lubatakse. 

Haiglasse jõudes pandi Marile tilk, tehti vereproov (mida ma hakkasin mäletama alles eile hilisõhtul), mõõdeti veresuhkur ning tehti ka EKG. Kolm tundi hiljem selgus, et kõik on korras ja meid lubati koju. Arvati, et see kõik on tingitud kasvuraskustest ja stressist. Olen ka kuulnud, et osadel tüdrukutel on selline jama. Öeldi, et kui kordub, tuleb EMOsse tagasi pöörduda. Andsin igaks juhuks juhtunust ka kooli teada, et kui peakski korduma, siis on seal kõik teadlikud. Ei taha kedagi asjatult ehmatada. 

Ma ise olin vapper ja säilitasin rahu. Alles koju jõudes lasin tunded valla. Tegelikult olin ikka rämedalt paanikas ja mures. Jube tunne kui oma laps niimoodi su kätele vajub. Isegi täna on veel raske olla. Mari vaeseke kartis eile õhtul magama minna, sest äkki ta minestab magades. Mina sain oma hommikusöögi alles õhtul kuuest, aga pole hullu, sest mul on fitlife. Mari minestamine ei olnud toitumisega seotud. Lapsed on fitlapist juba tükkaega vabastatud olnud. 

NB! Ma ei olnudki varem kuldse lainerijoonega, lillade huultega, kleidis, kontsadega ja lahtiste juustega EMOs olnud. Kui krunni pähe tegin, tulid kaks töötajat, kes on Kaitseliiduga seotud, minuga rääkima. Tundsid mind krunni järgi ära 😀. Esimest inimest ma kohe ära ei tundnud, sest olin vist ise alles shokis. Õhtul kodus taipasin, kellega rääkisin. Aga ikkagi oli tore, et nn omad inimesed olemas olid. Oli kohe turvalisem olla. 

Teistel teemadel:

Mirjam oli samal ajal kodutütardega rabas räätsamatkal. Kõndisid seal umbes 6km ja pärast said sooja suppi süüa. Kindlasti oli raske, kuid vähemalt minu kõrvu tema poolt vingumist ei tulnud. Ootab juba uut matka. 

Täna aga oli mul veidi tähtis päev ka. Lisaks sellele, et C kasuemal on juubel, ostsin ma omale üle 15 aasta taas teksad. Mu nooremad lapsed ja enamus sõbrannasid pole mind kunagi teksadega näinud 😀. Nüüd tundsin, et olen just selles kaalus, kus teksadega on taas ok käia. Puusad on veel veidi laiad, aga see mind eriti ei häiri. Loomulikult ostsin musta värvi teksad, sest heledad teevad paksemaks 😎.. Küll tuleb ka see aeg, mil heledad teksad jalga sikutan. Aga nii hea tunne on. Väga suur töö on tehtud. 



 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

3h EMOs

 Olin eile poole kaheni loengus. Vahepeal panin kaamera kinni, et pesus käia, sest pidin kohe peale loengut juubelile kiirustama. Värvisin s...