28 september 2021

Tahan Maria Rannaväli olla!

Maria Rannaväli rääkis oma videos, et ülikool on suht lebo ja et tal on nüüd isegi vaba aega. Ma ei tea, mis seal ajakirjanduses siis tehakse, aga meil on küll palju lugemist ja aega nõudvad kodutööd. Jaa-jaaa, ma olen hullult palju kodutöid teinud 😂...3 tööd ainult ja vaid üks oli ajakulukas😄. Aga las ma halan ikka. Ma pusisin konkreetselt 5 päeva ühte koolitööd teha. Õudne. Täna, kui tööd esitama hakkasin, hakkas muidugi word mingeid nalju tegema. Salvestasin töö ära ja kui uuesti avasin, oli tekst eelmisele lehele nihkunud. Nii närvi ajas.... Lisaks kõigele on mul muidugi hommikust saadik pea valutanud. Pole tahtnud seda arsti kirjutatud kanget rohtu võtta, sest mõtlesin selge peaga töö ära lõpetada. Nüüd võib öelda, et tean kõike Pärnu koolide ajaloost 😃. Olgu, kõike ei saa kunagi teada, aga ütlen siis nii, et tean väga palju. Töötasin läbi 6 raamatut, mis seda koolielu siin läbi sajandite kokkuvõtvalt kirjeldasid + suurel hulgal veebilehti. Meil siis point oli selle töö juures viitamine. Gümnaasiumis läks mul kuidagi nii, et ei pidanud viitamisega tegelema ja nüüd olen loll nagu lauajalg. Kuigi meil on oma instituudis konkreetne viitamissüsteem, mitte see,mis gümnaasiumis, oleks gümnaasiumi töödes viitamine veidi ikkagi abiks olnud. Meelepärane oleks muidugi selline variant, et töötan materjalid läbi, kirjutan 7000 tähemärki ja lõppu viskan allikad, kustkohast infot leidsin. Aga meil on tekstisisene viitamine ehk siis keset teksti pean juba ära märkima, kelle lauset refereerin. Ja muidugi igal korral, kui selle töö avasin, tegin ma seda ümber ja nii 5x. Ja kuna ma üldse esimest korda viitamisega tegelesin, siis ei tulnud kohe selle peale, et märkmepaberid kasutatavatele lehekülgedele panna, et hiljem lihtsam leida oleks. Ma kirjutasin kõik manuaalselt kaustikusse ja siis pidin kontrollimiseks kõik leheküljed uuesti läbi lugema. Märkmepaberi oleks saanud kleepida just selle lõigu juurde. Cris ütles mulle seda küll, aga siis olin ma sisu juba valmis saanud ja tuli vaid vormistamisega tegeleda. Aga ma jätsin selle endale nüüd meelde ☝. Kuigi töö eest saab vaid A või MA, siis ma oleksin selle töö puhul väga nõrga A-ga täiesti nõus. Saaks lihtsalt tehtud...

Õhtul tegin veel 3 õigekeelsuse testi ära. Need olid mõnusalt lihtsad. Kolmest variandist tuli leida õigesti kirjutatud sõna või fraas. Ma ei olnud sellist sõna kuulnud nagu tüüakas...tüüakas mees. Homme peaks siis õigekeelsuses kolm artiklit läbi lugema ja nendest siduva 10-lauselise kokkuvõtte tegema. Minujaoks on tegelikult see kokkuvõtete tegemine ka raske. Tahaks pikemalt jutustada ju 😎. Aga see ikka igatahes palju lihtsam, kui täna esitatud töö...huhh...süda läheb pahaks, kui veel seda tööd nägema pean. 

Teisipäev algas mõttega, et teen õigekeelsuses kokkuvõtte ära. Lugesin artiklid läbi, kirjutasin mõtted paberile aga mida ei tule on kokkuvõte. Ma tean, mida öelda tahan, aga need tekstisisesed viited rikuvad mu kauni töö ära. Hetkel panin selle töö kõrvale, sest 8. oktoobriks peab alles esitatud olema. Otsustasin hoopis eile alanud ülikooli e-kursusesse süveneda. Töötasin materjalid läbi ja tegin kaks testi ära. Nüüd on kõik selle nädala kohustuslikud tööd tehtud. Aga muidugi ei tähenda see seda, et ma puhata ja mängida saan. Juba istun siin suhtlemis- ja koostööoskuste materjalidega ning loen poole silmaga korra veel üle "Interplay" peatükid, mis järgmise ülesande jaoks vaja läheb. Õnneks on nüüd lihtsam lugeda, sest olen korra juba lugenud. Aga zoom on ikkagi arvutis 175 peal, et väga kissitama ei peaks. Aaa..ma sain informatsioon ja ühiskond essee tulemuseks A! Mõtlesin juba, et kui MA on, siis panen blogi kinni. Mis sellest ikka pidada, kui esseegagi hakkama ei saa. Aga muud tarka mul ei olegi hetkel rääkida. Tahtsin lihtsalt vinguda, et miks ma Maria pole....😥

Seda alumist raamatut ma lausa jumaldan!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Emotsioonid Itaaliast

Ma mõtlesin, et kirjutan veidi ka oma tundeid välja, sest eelmine postitus oli pigem üldist laadi.  * Istusime hommikusöögilauas kui hakkas ...