27 aprill 2021

Esimene eksam

 Õhtu enne eesti keele riigieksamit tundsin, kuidas pulss hakkas tõusma ja ärevus kasvas. Sundisin ennast küll mõtlema, et see on kõigest eesti keele eksam (mitte matemaatika), aga ärevus ei taandunud. Kuigi sellel aastal on eksamid vabatahtlikud, otsustasin kõik ära teha. Tulgu, mis tuleb. Nagu direktor rõhutas, siis eksami tulemusest ei sõltu kooli lõpetamine. Eksameid otsustasin teha, sest iial ei tea, millal tahan minna edasi õppima sellisele alale, kus riigieksamitest oleneb sisse saamine. Ma tean, et eksameid oleks saanud ka mõnel muul aastal teha, aga vaevalt, et mul siis enam matemaatikast midagi meeles oleks. Kui paljud klassiõed olid õnnelikud, et ei pea enam kunagi kirjandeid kirjutama, olen mina õnnelik, et ei pea enam elus ühtegi võrrandit ja x-i nägema. 

Homikul kell 10 algas eksam. Enne seda käisin poest läbi, et võtta pisikene pudel vett kaasa. Tegelikult ostsin kohe kaks, sest arvasin, et vett kulub nende tundide jooksul palju. Autost võtsin kaasa paki kummikomme. Meil on alati kummikommide pakid autos, sest on olukordi, kus pole 7-8 tundi võimalik süüa, siis on hea end magusaga ajutiselt turgutada. Eksam toimus hotellis "Strand". Parkisin auto ära (jah, ma läksin autoga, mitte linnaliiniga...ei teagi miks) ja sammusin mask näpus hotelli poole. Meil on messengeris chat, kus on need inimesed, kes käivad ametlikult 11-ndas, aga lõpetavad sellel aastal kooli (nagu mina). Kuna ma õppisin e-õppes, siis olen mõnda üksikut klassikaaslast näinud. Kõndides hotelli poole kirjutasin chatti, et sisenen kohe. Üks klassiõde vastas, et ta on kohe ukse juures. Saime esimest korda kokku maskid peas, seega me tegelikult tunneme teineteist vaid silmade järgi. Kohal olid kõik need õpilased, kes meie koolist eksamit tulid sooritama. Vaatamata sellele, et eksamid on vabatahtlikud, oli meid kohal väga palju. Saali sai kahest trepist. All kontrolliti nime ja peale seda lubati saali poole liikuda. Enne saali minemist, tuli loobuda üleriietest ning lülitada telefonid välja ning viia nii telefonid kui käekotid aknalauale. Valisin istumiseks nagu ikka kõige tagumise koha. Minu sõbranna, kes 12-ndas käib, istus minu kõrvale. Mitte siis konkreetselt kõrvale, sest laudadel oli ikka 2m vahet ka. Ajasime veidi juttu nii temaga kui minu klassiõdedega. Vahepeal lasin sõbrannal omale õpetajaid tutvustada, sest ka neid pole ma päriselt näinud. Direktori tundsin ära, sest tema pilti olin kooli kodulehel vaadanud. Kell oli viie minuti pärast 10. Kõigil paluti kohtadele istuda. Kõigepealt rääkis direktor paar sõna ning siis hakkas kostuma kõlaritest haridusministri hääl. Sellel hetkel tundus kõik nii hirmus ja tõsine ja mõtlesin, et kas ma tõesti olengi päriselt siin peale kõiki neid aastaid. Kas ma tegin ikka õigesti, et eksamid valisin? Olin sellel hetkel veidi segaduses ja pidin juba vaikselt vett jooma. Laua ühes nurgas olid maskid ja teises nurgas eksamiraamat jms. Vaatasin pingsalt kella ja jälgisin inimesi enda ümber. Ärevus muudkui kasvas. Lõpuks võisime oma eksamiraamatu ette võtta. Loen raamtu pealt, kuidas eksam välja näeb ja mida teha tuleb. Silma jääb, et kindlasti tuleb igale lehele kirjutada kood. Mis kood? Kustkohast ma selle koodi leian? Lappasin seda raamatut mitu korda edasi-tagasi ja ei näinud mingisugust koodi kusagil. Mõtlesin siis, et vahet pole, hakkan tööle ja vahepeal piilun, kas teised on koodi kirjutanud. Kõik see, mis ma algul lugesin selle eksamiraamatu esilehelt, oli selleks hetkeks juba mälust pühitud. Lugesin uuesti algust ja sain teada, et esimesena võiks siis teha lugemisülesande. Selle ma valisin niimoodi, et vaatasin tekstide pealkirju ja valisin selle, millest kõige rohkem kirjutada oskaksin ehk siis minu puhul oli teemaks "Suhtumine töötamisse ja puhkamisse" ning ülesandeid pidi lahendama Mehis Heinsaare novellide "Juhtum Koerus" ja "Müstiline õnn" põhjal.  "Juhtum Koerus" kõnetas mind, sest olen ju seal kõrval külas elanud jne...  Valisin siis selle teema. Hakkasin kohe lugema ning peale seda küsimustele vastama. Enne kolmandat küsimust meenus mulle, et enne igat vastust tuli üks rida tühjaks jätta...mida ma ei teinud, sest mu mälu..... 😂. Mis seal siis ikka, kolmandale jätsin juba rea vahele. Enne seda olin koolis teinud ühe lugemisülesande ja juba siis tundus see selline, et keerutad muudkui ümber kolme lause erineva tekstiga. Ütleme nii, et see polnud mu lemmik osa. Aga tegin ära. Siis piilusin kõrval olevatele laudadele, kas keegi on juba selle salapärase koodi oma tööle kirjutanud, aga kõigil oli see koht tühi. Mõtlesin siis, et uurin hiljem vaatlejalt, kui tööd ära viima lähen. Siis hakkasin kirjandit kirjutama. Kuna puhkus ja töö kuidagi kõnetas, hakkas sulg kohe jooksma. Vorpisin mustandi valmis, siis puhtandi ja kui lõpetasin, oli kell 12.42. Paar inimest oli juba enne mind valmis saanud ja ära läinud. Tõusin püsti ja viisin ka enda tööd ära. Vaatleja näitas minu nime taga olevat koodi ja palus see igale lehele kirjutada. Aaaa, vaatleja käes see salajane kood ennast peitiski. Ahjaa, vaatlejad olid jagatud nii nagu valimistel, et kui su perekonnanimi algab r-tähega, siis lähed selle vaatleja juurde, kelle ees on tähtede vahemik, kus r on. Seletasin vist keeruliselt, aga ehk saite aru. Aga jah, viisin siis tööd ära, kirjutasin salapärase koodi igale lehele, võtsin aknalaualt oma telefoni, laualt asjad ning lahkusin. Istusin autosse ja sõitsin koju. Pean mainima, et minul, mu klassiõel ja klassiõe õel juhtusid viperused ka, aga nendest ma siis rääkima ei hakka. Polnud midagi hullu, aga ikkagi... las midagi jääb saladuseks 😀. 

Selline oli esimene eksam üle 20 aasta, kui välja arvata autokool. Ma võin olla tugeva iseloomuga ja palju välja kannatada, aga eksamid.....need võtavad mul alati jala värisema ja ajavad südame pahaks. Iga kogemus aga rikastab ja loodan, et kui kõik eksamid tehtud saan, siis olen ka lõpuks eksamihirmust jagu saanud. Järgmine eksam on 07.05, see on inglise keele kirjalik eksam. Pöidlad pihku!


Minu pulss eksami ajal.
Nagu klassiõde ütles: "Peaasi, et pekk põles!"


26 aprill 2021

Romantiline kolmapäev Krapi rannas

 Kuna C läks mõeks ajaks paari tuhande kilomeetri kaugusele, siis otsustasime päev enne, et veedame viimase õhtu ja öö rannas. Lihtsalt meie kahekesi. Mari oli Maikeni juurde läinud paariks ööks ja Mirjam jäi koju. Ta küll tahtis väga kaasa tulla, aga meie autosse mahub magama vaid kaks suurt inimest. Mõtlesin, et mingi kord vahetan C-ga autod ära ja lähen lastega kusagile telkimisalale ööbima. Lastel ei ole metsas ööbimise vastu midagi. Pigem vastupidi - nad ootavad seda ja naudivad. Siis tuleb neile seda võimaldada, et isu üle ei läheks. Suvel saame jälle telgiga minna, aga praegult oleks autos nii mõnna olla.

Kolmapäeva lõunaks tegin ahjukartuleid ja lõhe. Kala jäi üle ning otsustasime selle randa kaasa võtta, et lõkke ääres midagi näksida oleks. Haarasime veel mõne asja ning istusime autosse. Aga sõitma ei saanud hakata, sest me polnud otsustanud, kuhu sõidame. Meil oli valikus kaks kohta - Matsi rand, kus käisin esimest korda lõpurännakul ja teist korda perega ning Krapi telkimisala, kus me ei olnud varem käinud. Pika kaalumise peale otsustasime siiski Krapi telkimisala kasuks. Teel sinna mõtlesin meie sõpradele, kellega eelmisel korral Lemmes käisime. Kuna üks neist on tavaliselt kolmapäeviti Eestist ära ja teine käib nädala sees tööl, siis polnudki midagi muud mõtelda kui seda, et saamegi lõpuks päris kahekesi olla. Kuigi me ei ole üldse sellised, et peame koguaeg ninnunännutama jne... Meil kummalgi pole selle vastu midagi, et oma aega sõpradega jagada. Olime kohe kohale jõudmas, kui meenus, et me ei võtnud puid kaasa. Lemmes ei olnud puid varju all, aga tookord saime just maha võetud vana istumiskoja katuse ära põletada. Seekord aga oli palju loota, et ka Krapi rannas samal ajal katuseid vahetatakse. Mõtlesime siis, et vaatame seal korra ringi ja kui puid ei leia, läheme bensiinijaama ja toome kaminapuid. Krapi telkimisala on väga ilus. Noh, nagu ikka rand... Ega vist polegi olemas koledat randa... Seal on ühesuunaline liiklus. Tegime tiiru peale ja nägime, et paljude lõkkekohtade juures olid mõned halud. Läksime uuele tiirule ja otsustasime halud kokku korjata. C sõitis autoga ja mina otsustasin kõndida, sest sammud peab ju ka täis saama. Saime kokku täpselt nii palju puid, kui meil vaja oli. 

Pakkisime asjad lahti, tegime lõkke ning kuna kell oli randa jõudes suht hiline, siis tuli hakata päikeseloojanguks valmistuma. Päikeseloojangu ajal otsustasid kaks luike tulla üsna kalda lähedale ujuma. Kas saab olla veel midagi romantilisemat? Rääkisin hiljem seda ka Mirjamile, kes teatas: "Jaa-jah, kindlasti tulid veel ka kaks valget tuvi teie peade kohale lendama." No ärgu uskugu kui ei taha 😀. Tuvisid ei olnud, aga luiged tõesti olid. Tegime mõned ilupildid ja siis mõned naljapildid C sõpradele. Siis oligi aeg lõhe soojaks lasta ja veidi juttu puhuda. Kuigi me oleme koguaeg sellised rääkijad inimesed, siis alati on midagi, mida on vaja arutada. Mingil hetkel helistasime C sõbrale, kellega eelmisel korral Lemmes käisime. Selgus, et ta oli erandkorras kolmapäeval siiski kodus. Oli natukene kurb, et me talle varem ei helistanud, aga rõhusime kaheksi olemise soovile, et ta end hüljatuna ei tunneks. Pealegi pidi ta naine juba hommikul vara tööle minema, seega....  Peale seda kõne otsustasime veel ka Mirjamile helistada, et kontrollida, kuidas tal on ja mis ta teeb ja lugeda peale sõnad, et varsti ikka magama läheks. Mirjam tundis ennast hubaselt - vaatas "Kättemaksukontorit" ja nautis üksinda olemist. Pakkusime küll, et võib ka papa juurde tuttu minna, aga ta soovis ikkagi oma voodis magada. Peale kõne lõppu tegime veel mõned naljavideod oma sõpradele, istusime lõkke ääres ja nautisime vaikust ning kahekesi olemist. Kui oli magamamineku aeg, otsustasin seekord soojapesu kasuks. Eelmisel korral magasin pesu väel ja see ei olnud eriti mõnus. Kuidagi liiga palav ja umbne hakkas. Lisaks otsustasin, et ei poe magamiskotti vaid võtan selle tekina peale nagu sõduri baaskursusel enamasti tegin. Ja need olid mul head otsused! Autos oli nagu ikka mõnusalt värske magada. Ärkasime pool kümme. Täpselt samal ajal tegime silmad lahti. Meil on üldse nii, et aastaid tagasi ütlesime korraga samu sõnu ja nüüd oleme edasijõudnute levelil ning ärkame samal sekundil ja ütleme samal ajal samu LAUSEID.  Õhtu oli nii mõnus soe olnud, et lausa tülgastav oli hommikul autost välja ronida ja vastikult külma tuult tunda. Kuhu see soe kadus? Otsustasime, et ei hakka rannas pikemalt hommikut veetma ning helistasime taas tollele samale sõbrale ja uurisime, kas võime hommikukohvile tema juurde minna. Loomulikult olime väga oodatud. C jõi kohvi ja mina võtsin tassikese teed ning tuligi kodutee ette võtta. Ma nii loodan, et sellised äkk-väljasõite tuleb veel ja veel...




25 aprill 2021

Iluvead

Olin väiksest saadik enda välimuse suhtes väga kriitiline ning vaevlesin komplekside käes. Just olin... enam ei ole, sest aastate pikkune töö iseendaga on vilja kandnud. Täna hommikul täiesti lambist plahvatas, miks see kõik nii oli. Miks ma ennast oma kehas halvasti tundsin ja ennast häbenesin.

See ei ole mingisugune süüdistav postitus, vaid arutlev mõtisklus.

Miks ma ei naera nii, et hambaid on näha? Lapsena ma naersin koguaeg nii, et valged ilusad hambad välkusid. Ükskord teatas mu ema, et ei ole ilus niimoodi naerda, et igemed paistavad. Olin siis äkki 4-5 aastat vana. Peale seda vestlust mind enam hammastega naeratamas ei ole nähtud. Välja arvatud see üks kord eelmise aasta sügisel, kui Pärnus Vabaduseväljakul Kaitseliidult tänukirja sain. 

Pubekana häbenesin oma varbaid. Miks? Sest mu ema arvas, et tal on koledad varbad ja rõhutas seda pidevalt. Kuna meil on suht sarnased varbad, eeldasin, et minu varbad on ka koledad. Tegelikult on nad mul (eriti) peale pediküüri ikka nii maasikad! 

Türklased ütlevad, siis mul on enesekindel nina. Nagu lastele kunagi mainisin, siis mu "veidi" pikem nina tuli sellest, et olin väiksena uudishimulik. Nali naljaks. Ma põdesin oma nina pubekana ikka nii väga. Jällegi on see seotud minu emaga, kellega me väidetavalt ühte nägu oleme. Kuna tema tundis, et ta nina ei ole just kõige ilusam ja taaskord rõhutas seda koguaeg, siis tundsin ka mina, et olen teiste nööpninade kõrval friik. Hetkel arvan hoopis teisiti ja mu nina ei häiri mind absoluutselt. Pigem teeme selle üle nalja. Näiteks, kui me lastele kasvuhoonet toomas käisime, siis pidin tagasiteel kõrvalistmel istuma nii, et nina oli vastu klaasi. Ok, tglt nii hull ka ei olnud, aga sellel hetkel välgatas mingisugune naljakas pilt läbi kõrvalvaataja pilgu. 

Ma kuulen eriti hästi ja ma usun, et see tuleb sellest, et mul on natukene peast eemale hoidvad kõrvad. Aastaid üritasin neid oma patsidega igatmoodi varjata, kuni sain aru, et mu kõrvadel pole häda miskit. Natukene on peast eemal, aga siis mahubki rohkem tarkust kõrvataha panema. See kompleks tuli mulle rohkem täiskasvanud sugulaste poolt, kellel polnud millestki muust minuga rääkida, kui minu kõrvadest. Eks siis olid ajad ka teised ja inimeste silmaring väiksem. Mäletan, et kunagi, umbes 12 aastat tagasi, otsis üks fotograaf modelli, kes oleks näost eriline ja isegi kole. Saatsin kohe pildi, sest tundsin ennast kirjelduses ära. Sain üsna ruttu vastuse, et minus ei ole üldse midagi sellist, mida ta otsis, et ma ei ole absoluutselt kole. Sealt tegingi esimest korda järelduse, et ma ei olegi peletis. 

Olin lapsena ja noorena eriti kõhn, kaaludes 45-50kg. Kuna mu sugulased arvasid, et näljutan end ja andsid teada, kui kole ma nii kõhnana olen, siis hakkasin oma keha häbenema ning kandsin päris kaua aega lohvakaid riideid. Lisaks olid mul kuni teise lapse sünnini rinnad põhimõtteliselt olematud ja ka seda öeldi mulle väga tihti. Seepärast unistasin suurtest rindadest, kuniks nad mulle peale viimase lapse sündi tulid ja jäid ning ei kavatsegi taanduda (nüüd juba kahjuks).

Kui ma tehnikumis käisin, hakkas vahepeal mu kaal tõusma. Kui olin 63 kg, teatas mu ema, et ta on mures, sest olen nii paksuks läinud. Ma ei näe teise inimese pähe ja ei tea, kas ta arvas, et ootan last või mõtles tõsiselt, et olen paks. Tegelikult on 63 minu õige normaalkaal, seega... Nii nagu kaal tuli, nii ta mul tookord ka kadus.

Kompleksidest vabanemine võttis aga palju aastaid. Üritan ise oma lastele mitte selliseid komplekse tekitada. Ehk on sellest loost ka teile mingisugust kasu ja saite mõtteainet, kuidas oma laste/lähedastega mitte suhelda.

Pilt on aga sellest, kuidas me kolmapäeval randa ööbima läksime. Ja et oleks eriti romantiline, kinkis mees mulle "lille". Ise korjas. 




23 aprill 2021

Tormiline nädalavahetus

 Eelmise reede hommikul helistas C-le sõber ja uuris, et kas me ei tahaks randa või metsa ööbima minna. Algul andsime eitava vastuse, aga kui ma olin ikka nurunud, argumenteerinud, põhjendanud ja C-le kutsika silmi teinud, jäi ta siiski nõusse. Mulle täiega meeldib looduses ööbida. Need, kes mind varasemast ajast teavad, seda juttu nüüd ei usu, aga uskuge mind - inimene muutub 😀. Pealegi mul on olemas magamiskott, millega saan ka keset talve väljas magada. 

Jätsime lapsed minu isa hoolde ning hakkasime asju pakkima. Kuna oli kahekesi minek, siis saime kohe autosse voodi valmis sättida. Me voodit, mis seal autos muidu käib, ei viitsinud autosse selle raskuse tõttu tassima hakata ja madratsid, mis 2 aastat tagasi õues lebotamiseks teha lasime, ajavad öösel higistama, siis otsustasime, et paneme alla lambavilla teki ja selle peale veel kaks paksu tekki, et pehmem oleks. Padjad ja mulle magamiskott ning C-le tekk, tuduriided, hügieenitarbed jms autosse ning olimegi minekuks valmis. Käisime poest läbi, et midagi õhtuseks olemiseks kaasa võtta, sest mis sa seda lõket ikka niisama vahid... 

Jõudsime sõprade juurde ning hakkasime arutama, kuhu võiksime minna. Esimene plaan oli kuhugile Kabli kanti minna, aga kuna väljas oli päris hull tuul, siis mõtlesime hetkeks, et äkki läheme sisemaale järve äärde. Lõpuks mõtlesime, et sõidame siiski mööda mere äärt Läti poole ja vaatame jooksvalt, mis ilm seal on ja mida edasi teeme. Pöörasime sisse Lemme telkimisalale ja meie üllatuseks oli seal täiesti tuulevaikne. Sättisime autod paika ning asusime tuld tegema ning jutustama. Paar vorsti hinge alla pistnud, läksime randa päikeseloojangut vaatama. Tegime palju pilte ning kõndisime mööda RMK ala ringi nii, et sain sammud ka ilusasti täis. Meist keegi polnud seal varem käinud, seega oli põnev vaadata kahte maja, mis ranna äärde vanast ajast olid jäänud. Majad olid ümbritsetud aiaga, et võõrad sisse ei läheks. Tuli väikene kadeduseuss ikka sisse, et miks meil rikkaid sugulasi pole, kes selliseid maju pärandavad 😀. Igatahes oli terve see telkimisala lummavalt ilus. Natukene meenutas ka Matsi randa. Suvel ma muidugi sinna ei läheks, sest siis on raudselt iga lõkkeplatsi juures rahvast. Meile meeldib aga pigem omaette olla. Sellel õhtul oli peale meie veel kolm autot selle suure ala peale. Keegi kedagi ei seganud. Mõnus rahulik olemine. WC-d olid ilusad ja puhtad. Tõesti ainult kiidusõnad! 

Istusime südaööni üleval ning rääkisime juttu. Mina ikka pildistasin ka vahepeal, sest mingisugune meenutus peab ikka jääma ju. Pealegi ma tahtsin veel Südamesoola reklaami jaoks mõned klõpsud teha. Meie sõbrad on juba vanad matkasellid ja nad on alati hästi ette valmistunud. Neil on soe tekk istumise alla panemiseks, pliidid, potid, toiduained. Ja siis oleme meie - kaks kätt taskus. Kuna nendel on ikkagi matkabussi moodi buss, kuhu on sahtlid nõude jaoks tehtud jne, siis neil on lihtsalt kergem asju kaasa võtta. Meil oleks nad lihtsalt mööda autot laiali. 

Laupäeva hommikul ärkasime kõik ühel ajal. Sõbrad praadisid meile munaga leiba ja pakkusid kõrvale teed ning kohvi. Nii armsad inimesed ikka! Meie muudkui sõime ja tänasime. Kahjuks ei saanud me tervet nädalavahetust metsas veeta, sest C sõber pidi laupäeva õhtul tööle minema ning meil oli keskpäeval kokkusaamine. Vastu tahtmist pakkisime oma asjad kokku ja sõitsime oma kodudesse. 

Kodus tegin ruttu näo pähe (loe: tekitasin omale kulmud). Oleksin tahtnud ka pessu minna, aga pidime 15 minuti pärast kokkusaamisele sõitma, seega lükkasin pesemise õhtusse. Kokku saime sõprade ja tuttavatega, kellega veetsime mõnusa sooja ja sportliku päeva ning päeva lõpetasime grillimisega. See oli esimene päev, kui ma sellel aastal lühikeste varrukatega väljas olin. Õhtul sõitsime koju ning meile tuli C sõber oma kaaslasega külla. Esimese asjana käisin pesus ära - olin sellest terve päeva unistanud. Aga jah...... Konkreetselt nii palju oli rääkida, et saime alles kell viis hommikul magama 👀. Sellist asja pole vist juba kolm aastat juhtunud. Viimati oligi vast siis, kui ma 35 sain ja me kõik Pärnu klubid ühe ööga läbi käisime (olin elus teist korda klubis) 😂. 

Pühapäeva hommik algas minu jaoks kell 11. Kuna meil oli vaja juba 13.00 sünnipäeval olla, siis tuli kiiresti poodi kingitust ostma minna. No jah, mis kingitusi sa ikka ostad, kui kõik poed kinni on. Võtsime väikesele neiule sulgpalli reketid, noolemängu ja discgolfi ketta. Poest tagasi jõudes oli ka C ärganud. Teel sihtkohta käisime veel poest läbi, et mulle paar Noccot osta, sest ma lihtsalt vajasin natukene kofeiini (kokaiini, nagu Mirjam ütleb....ajab segamini need sõnad). Lapsed otsustasid omale tee peale karbi maasikaid kaasa osta ja nii me siis kulgesime. Sünnipäev oli tore, nagu ikka laste sünnad. Nägime inimesi, keda kaua näinud ei olnud ning saime mõnusalt olla ja muljetada. Ilm oli nii ilus, et väljas oli lausa palav. Lapsed mängisid õues ja täiskasvanud jagasid end toa ja õue vahel. Nagu "Siin me oleme" filmis - küll on külm ja siis jälle nii palav 😀. Lõpuakordi panime viie miinuse mängimisega. Meie perekonda esindasid C ja Mirjam. Võib öelda, et põhimõtteliselt jäi see mäng meie perekonnaliikmete vahel viiki. 

Õhtul, kui koju jõudsime, ootasid meid trepil istudes C sõber oma kaaslasega. Ausõna nagu kodutud 😀. Nad ise olid ka seda sama mõtelnud. Ma ei tea, miks nad sisehoovis ei istunud.... Aga nii tore, et nad tulid. Tõin poest grillimiseks vajalikud asjad ja läks taas söömiseks. Kui külalised ära läksid, siis oli meil uni, mis vahepeal vaevas, üle läinud ja me vaatasime telekast mingi filmi ära ja alles peale seda vajusime voodisse, et ennast lõpuks välja magada. Mida aga ei ole siiani juhtunud, sest....elu..... 






20 aprill 2021

Südame heaks GIVEAWAY + sooduskood!

 Kui ma sain Südamesoola teemalise koostöö, siis olin väga elevil, sest saan oma toitude sees hakata tervislikumat soola kasutama ja ka sellepärast, et saan koostöös IPharma´ga 2 purki Südamesoola ka ühele oma jälgijale kinkida. 

Mida Südamesool siis endast kujutab? 

* Südamesool on kaaliumiga tasakaalustatud sool, mis on hea südamele ja vererõhule.

* Südamesoolas sisalduv magneesium ja B12 vitamiin toetavad närvisüsteemi normaalset tõhusat toimimist ning kroom aitab hoida veresuhkru normaalset taset.

* Südamesool sisaldab naturaalseid mineraalseid soolasid, mis on saadud looduslikest maa-alustest soola ladestustest ning mineraalvee ja kõrgmineraliseeritud vee aurutamisel.

* Südamesool sisaldab tavalisest meresoolast 53% vähem naatriumi ja on tõelise soola maitsega!

Täpsema info toote kohta leiad siit. NB! Ostes Südamesoola või mis tahes muu toote IPharma lehelt, kasuta sooduskoodi IP421, mis annab soodustust koguni -30%. Pane tähele, et kood kehtib vaid aprilli lõpuni!

Et aga võita endale 2 purki Südamesoola: 

* jälgi vähemalt ühte minu kontot Instagramis (@imbireivali / @appimaolenvanaema) VÕI vajuta "jälgin" selle blogi avalehel.
* jälgi Instagramis ka @ipharma.ee lehte.
* kommenteeri siin või Instagramis, MILLISE TOIDUAINE VIIMATI TERVISLIKUMA VARIANDI VASTU VAHETASID?


Võitja kuulutan välja 12.05.2021!











19 aprill 2021

Voodijuttu

Seekord siis voodipesust 😊.

Olin ikka väga üllatunud, kui Napsie soovis minuga koostööd teha. Muidu olen ikka näinud, et nende koostööpartneriteks on tuntud inimesed, seega...jah, ma olen tegelikult siiani nii meelitatud. 

Kuna ma teadsin sellest koostööst juba paar nädalat tagasi, siis sain sõbralt uurida, et kas ta mulle pildistamiseks oma matkabussi annab. Ta oli kohe nõus. Oleme ka tema majas perepilte käinud tegemas, seega.....superhea sõber 🙂. Algul mõtlesin, et teeme meie Toyotas pilte, sest seal ka voodi sees, aga siis otsustasin, et lähen ikka luksuslikuma variandi peale. 

Kui voodipesud kätte sain, tuli hakata mõtlema, millises looduskaunis kohas neid pilte teha. Meil siin Pärnumaal on neid ju nii tohutult palju, et oli raske valida. 

Päev enne pildistamist otsisin netist välja mõned variandid piltidest, milliseid teha tahan ning uurisin sõbrannadelt, kas kellelgi oleks mulle ventilaatorit laenata. Nimelt oli mul plaan teha pilte nii, et paneme ventilaatori tekikoti sisse tuult puhuma ning lapsed on tekikoti sees samal ajal. 

Pildistamise päeva hommikul pakkisime kotti kaamera ja rekvisiidid, vedasime autosse Napsie voodipesud ning asusime sõprade poole teele. Läbi tuli hüpata veel ka sõbranna juurest, kes lahkesti ventilaatorit laenas. 

Sõprade juures kogusime end enne töö algust ning kui vaim virgeks sai, sõitsime mere äärde. Alguses mõtlesime selliseid suuremaid kaadreid võtta, kuid kohapeal otsustasime siiski ümber. Oli tuuline ilm ja mere ääres oli tuul veel eriti jäine. Lapsed said bussis modellitööd teha ja kuna nad olid teki all ning kindlasti oli adrenaliin keres, siis neil külm ei olnud. Pidid nad ju joped pildistamise ajaks ära võtma. Suht kahtlane oleks olnud, kui nad jopedega voodis maganud oleks 😀. Tegime siis igas variandis pilte. C tegi kaameraga ja mina telefoniga, et ikka kindlalt pildid kätte saaks. Hea, kui pilte on palju, siis on lihtsam nende hulgast parimad välja valida. Algul lapsed veidi lollitasid, kuid saime nendest hetkedest ka toredalt lõbusaid kaadreid. Järgmine lokatsioon oli sõprade kodu, sest meil oli vaja ka see ventilaator + tekikott + lapsed pilt ära teha. See tegemine oli päris teistmoodi. Kuna sõpradel oli 2-aastane lapselaps külas, siis tahtis tema ka pildile. Proovisime küll rääkida, et ta teeskleks magamist, et nägu pildile ei jääks, aga see meil ei õnnestunud. Loomulikult ma kellegi last loata piltidel ei kasuta. Kuna hiljem selgus, et suure tõenäosusega lapse ema lapse pilte sotsiaalmeediasse panna ei lubaks, siis need lõbusad kaadrid läksid tühja. Viimasena tegime sellised pildid, et lapsed pugesid tekikotti ja seisid püsti nii, et varbad väljas paistsid. Peas tundus see mõte veidi parem. Olin unustanud, et lapsed on lühemad kui mina 😀. Aga pildid said vahvad! 

Olen voodipesiga nii rahul. Mõnusalt riidene materjal, mitte selline libe, et kukud öösel voodist välja. Eriti meeldib see, et tekikott on nööpidega. Mul kipuvad trukid ja lukud ajaga katki minema. Nööbid saad aga alati tagasi õmmelda.

#napsie.ee #koostöö #reklaam




10 aprill 2021

Minu lemmik ILUTOOTED

 Mõtlesin, et räägin teile oma lemmik toodetest ilumaailmas. Ma ei ole mingisugune iluguru, aga ehk saab keegi ikkagi siit mõne toreda uue lemmiku. Osad asjad on mul hetkel olemas, aga räägin ka nendest toodetest, mis hetkel otsas on, kuid mida tulevikus taas osta kavatsen.

Naude SOS skin salve. Naude tooteid valmistab minu hea sõbranna Liina. Sain temalt kunagi paar asja tasuta proovimiseks. Ütlen käsi süsamel, et KÕIK tooted olid väga head. Minu kõige suuremaks lemmikuks sai aga SOS skin salve, sest sain seda kasutada mitmeks otstarbeks. Kuna mu näo T-piirkond on väga-väga kuiv, siis kandsin salvi igal õhtul sinna piirkonda. Niisutas mõnusalt ja pikalt. Veel kasutasin ma seda sääse punnide peale panemiseks, sügeluse leevendamiseks, marrastusel, kanna paksenditel ja küünenahkadel. Külmal perioodil kasutasin seda telgis magamisel öökreemina. Hea kompaktne tops, mida on eriti hea reisile kaasa võtta. Toodet ei kulu palju. Tellida saad seda siit (kui näitab, et on laost otsas, siis ära muretse, kindlasti tuleb kohe uus partii). PS! Tooted on kõik VEGAN!

https://naudenaturals.com/et/shop/sos-salve/


Clinique niisutav näokreem. Mõned aastad tagasi tõi C mulle laeva pealt selle kreemi ja esimesest hetkest sai see mu lemmikuks. Kahjuks on mul selline näonahk, et ma ei saa pikalt ühte kreemi kasutada. Üks totsik saab otsa, siis pean midagi muud ostma. Seega ma 2 totsikut olen kokku seda Clinique kreemi kasutanud. Nüüd olen suht kooner ja ei raatsi endale seda enam osta, sest.....sest olen lihtsalt kooner, polegi muud põhjust. Maiken küll koguaeg räägib, et ma pean korralikke näokreeme kasutama, aga mina....ei kasuta... 
Seda kreemi kasutades oli mu näonahk ööpäevaringselt niisutatud. Lõhnas ka hästi ja kallist kreemi määrid ikka parema tundega näole. Nüüd, kui hakkasin googeldama, millise lingi ma teile siia panen, vaatasin, et see kreem polegi enam nii kallis. Vanasti maksis üle 30 euro, nagu hetkel nende teine näokreem, mis tagab 72 h niisutust. Nojah... Eks siis ikka ostan järgmiseks kreemiks taas selle. Muidugi varem tuleb mul sõbrannade poolt kingitud Bioderma kreem ja Maikeni kingitud La Cure Beaute kreem ära kasutada. Ma ju ei võta uut enne kasutusse, kui vana otsas on. 
Clinique niisutava näokreemi saad osta siit

https://kaup24.ee/et/kosmeetika-parfuumid/naohooldus/naokreemid/niisutav-naokreem-clinique-moisture-surge-intense-30?id=977034&feat=search

Elizabeth Arden Green Tea deodorant. Taaskord abikaasa tõi mitu-mitu aastat tagasi koguaeg mulle laevalt just seda deodoranti, sest see oli tõesti AINUS, mis higistamise vastu aitas. Deodoranti saab hea hinnaga osta siit. See deodorant maksis omal ajal 17-20 eurot ja oli minu jaoks jällegi liiga kallis ja seega otsisin pidevalt sellele alternatiivi. Ja alternatiivi ma leidsin ning seda näetegi järgmises lõigus.
https://kaup24.ee/et/kosmeetika-parfuumid/parfuumid-ja-lohnad/lohnastatud-kosmeetika-naistele/deodorant-naistele-elizabeth-arden-green-tea-40?id=3515433


Rexona Motionsense Biorythm deodorant. Juhtus nii, et kunagi C tõi mulle juhuslikult selle deodorandi ja see meeldis mulle kohe. Esiteks sellepärast, et see on tunduvalt odavam ja muidugi sellepärast, et kui sa oled aastaid ühte kindlat toodet kasutanud, siis ju tahaks vahepeal midagi muud kasutada. Nagu öeldud, siis ma kipun suhteliselt palju higistama ja see deodorant tagab mulle puhtama, kuivema ja muretuma tunde 😊. Olen seda deodoranti nüüd 3-4 aastat kasutanud ja nüüd hakkan mõtlema, et võib-olla peaks taas midagi uut proovima. Mitte, et see enam ei aitaks - vastupidi, aga lihtsalt olen ju ka naine ja tahan vaheldust. Seda deodoranti saad soodsalt osta näiteks siit.

https://www.hansapost.ee/et/mood-ja-ilu/nahahooldus/kehahooldus/deodorandid/rexona-motionsense-biorythm-antiperspirant-naistele-50-ml_8ac12915/

Giorgio Armani Emporio Armani Because It's You. Lõhnadest on mul olnud kaks lemmikut. Varem oli Lancome La Vie Est Belle, aga kuna ma kasutasin seda mitu head aastat, siis mingil hetkel läks süda lõhnast pahaks. Ju sai kopp ette selleks korraks. Nüüd on mul juba teist või kolmandat aastat G. Armani Because Itś You. C jällegi kinkis selle mulle. Algul oli veidi võõras, sest mul eelnevalt on olnud enamasti roosad lõhnad, nüüd aga on pruunikas...oranžikas vms... Harjusin selle lõhnaga aga ülikiiresti ning siiani naudin seda täiega. Mõlema lõhnaga on olnud see, et ise ma ei tunne, kui see mul peal on, seega - ju sobib! Lõhna saad osta siit.

https://www.1a.ee/p/parfuumvesi-giorgio-armani-emporio-armani-because-it-s-you-50ml-edp/l55


Bioderma dushiõli. Sõbrannad kinkisid mulle sellel aastal päris palju ilutooteid ja üks nendest asjadest oli ka see dushiõli. Algul olin veidi skeptiline ja arvasin üldse, et see on kasutamiseks peale pesu. Mõtlesin, et see on kehaõli. Aga võta näpust! Toode on mõeldud niiskele nahale kandmiseks. Läheb mõnusalt vahtu ja teeb naha nii pehmeks. Boonuseks on meeldiv lõhn - veidi vängem aga samas nii hea. Õli kulub vähe ja hoiab naha kaua aega niisutatuna. Mõtlen, et hakkan ka edaspidi dushiõlisid kasutama. Väärt kraam! Seda võid osta siit.

https://www.apotheka.ee/bioderma-atoderm-dushioli-200ml-pmm0130691ee 


Essence Lash Princess False Lash Effect ripsmetušš.
Kuna mul on rasked ülalaud, siis tavaliselt ei paista välja, kui olen ripsmeid värvinud. Ükskord kinkis isa mulle mingisuguse Maybelline ripsmeka, mis oli siiani mu väga suur lemmik, kuid nüüd, kui ma läksin poodi uut, head ja odavat ripsmetušši otsima, nägin Selveris soodusega Essence omasid ning valisin välja just kunstripsme efektiga variandi. Ma olen sellest nii vaimustunud! Mu ripsmed ei jää enam ülalaugude varju. Super! Et saavutada kunstripsmete efekt, ei pea üldse palju vaeva nägema. Hari ajab ripsmed ilusasti harali, venitab need pikaks ja tihendab. Kavatsen nüüd kuni uue ja veel paremani (ma ei tea, kas paremat saab üldse olla) sellele ripsmetuššile truuks jääda. Seda võid osta siit



https://kaup24.ee/et/kosmeetika-parfuumid/kosmeetika/silmadele/ripsmetuss-essence-lash-princess-false-lash-effect?id=2958685


BYS Lauvärvid METALLICS BROWNS.
 Eelmisel aastal uurisid sõbrannad, et mida sünnipäevaks sooviksin. Üheks sooviks oli kuldne lauvärv. Ja loomulikult see mulle ka kõige muu hulgas kingiti! Ma ei värvi väga tihti laugusid, kuid kui värvin, siis kuldseks. Olen selle tootega väga rahul! Värvid on päris tugeva pigmendiga st, et ei pea värvi palju võtma. Väga ilusad toonid on kõik ja mis kõige tähtsam - need sobivad mulle! Toote võid soetada siit.

https://kaup24.ee/et/kosmeetika-parfuumid/kosmeetika/silmadele/lauvarvid-metallics-browns-bys-8-tk?id=4102525


Maybelline New York Brow Ultra Slim kulmupliiats. Nagu te teate, siis mul pole põhimõtteliselt üldse kulmukarvu. Seega on neid vaja koguaeg joonistada. Aastaid olen otsinud täiuslikku pliiatsit ja sügisel avastasin selle maybelline oma. Minul on värviks black brown. Kuigi ma kasutan seda pliiatsit iga päev, saan sellega hakkama kaks kuud kindlasti. Osta saad sa selle näiteks siit. Ma Eesti lehtedelt seda oma tooni ei leidnud, seega läheb ebay link käiku. 

https://kaup24.ee/et/kosmeetika-parfuumid/kosmeetika/kulmuvarvid-pliiatsid/automaatne-kulmupliiats-harjaga-maybelline-new-york-brow?id=4123702


Revers cosmetics nude skin matte jumestuskreem. Jumestuskreemidega ma olen üldiselt alati rahul olnud. Selle toote otsa sattusin ükskord Alko1000 poes pähklite järel käies. Seisin järjekorras ja vaatasin, et mingisugune kosmeetika on ka müügil. Kuna olin järjekorras viimane, siis astusin paar sammu kõrvale, et jumestuskreeme lähemalt uudrida. Kuna hind oli soodne (äkki alla kolme euro...), siis mõtlesin, et proovin. Valisin kõige tumedama tooni, milleks oli bronze. Järgmisel päeval loomulikult tuli kohe proovida. Kreem ei teinud nahka kuivaks ja jättis nahale õrna sädeleva jume. Selline veidi gläm isegi... Ma täiega fännan seda! Eriti meeldib mulle see, et isegi kui kannan jumestuskreemi 7 päeva järjest (no mitte öösel), siis ei tule punnid näkku ega nahk ei hakka sügelema.  Ei leidnudki kiiruga ühtegi kodumaist lehte, kustkohast seda osta saaks, aga siit saad osta küll. 

https://www.ebay.com/itm/REVERS-COSMETICS-NUDE-SKIN-MATTE-PERFECT-LIFT-MAKE-UP-FOUNDATION-/303331100895


Beauty Jar Scalp Scrub Brainstorm peanaha koorija. Ma ei olnud kunagi peanaha koorijat kasutanud. Isegi ei tundnud selleks vajadust. Paar nädalat tagasi Maiken kirjutas mulle, et üks suunamudija kiitis väga seda peanaha koorijat ja Maiken mõtles siis, et võiksime endile ka seda tellida. Mõeldud tehtud. Läksime Beauty pro kodulehele ja tegime tellimuse. Mina valisin endale ainult koorija, kuid Maiken ostis ka shampooni, mille ta lõpuks hoopis mulle andis. Sellest juba järgmises lõigus. PS! Peanahakoorija kasutamist pani tähele ka minu juuksur. Ta ütles, et mul pole kunagi nii puhas peanahk olnud! 

https://www.beautypro.ee/et/a/beauty-jar-scalp-scrub-brainstorm-peanaha-koorija-100g


Beauty Jar Beauty Jar Shampoon against hair loss No Stress. Tundub, et Beauty pro lehel on see toode välja müüdud, aga siit saab seda veel osta. Nii selle kui eelmise tootega ei tasu ehmuda toote väikesest kogusest. Toodet kulub ülivähe! Väga mõnusa ja värske lõhnaga shampoon, mis teeb juuksed eriti siledaks ja tundub nagu oleksid suled peas 💓. Juukseid tuli juba peale esimest kasutuskorda silmnähtavalt vähem ära. Ja mul ikka tõesti juba aastaid langeb neid välja. Ei ole aidanud ei ussi- ega püssirohi...

https://en.astri.ee/beauty-jar/beauty-jar-beauty-jar-shampoo-against-hair-loss-no-stress-1564117716066/


Täna sain küll sõbrannalt veel ühe põneva toote - puukoore seep, aga ma pole veel seda kasutada jõudnud. Ei oska hetkel ka ütelda, kustkohast te seda endale soetada saaksite. Järgmisel laupäeval võite juba minult uurida, et kuidas toimib jne... Igatahes lõhn on võrratu - nagu SPAs oleks! Paikuselt Pärnusse sõites võtsin karbilt kaane ära ning kasutasime seda autolõhnastajana (mitte, et auto haiseks, aga tahtsime kogu perega samal ajal lõhna nautida). Kusjuures autosse jäi see lõhn pikaks ajaks. 
Ok, ma käisin just siiski proovimas sellega nägu pesta. Nii mõnus teraline! Kui näo ära pesin ning ära kuivatasin, siis hetkeks tundus, et nägu läks hästi kuivaks, kuid 30 sekundit hiljem oli näonahk vääääga pehme ja polnud sugugi kuiv. Vere pani igatahes käima küll. Nägu lõhnab nagu oleks kosmeetiku juurest tulnud. Super! 

Aitäh kõigile, kes viitsisid seda postitust lõpuni lugeda. Võite kommentaarides märku anda, kas selline postitus meeldis ja kas teid üldse huvitaks ka edaspidi rubriik "minu lemmikud..." 😊.?


04 aprill 2021

Sõpradest rosinasaiani

 C tuli kolmapäeva õhtul koju, surus mulle tulbikimbu pihku ning soovis head naistepäeva. Selgus, et eelmised lilled, mis ta mulle toonud oli, ei olnudki naistepäevaks vaid niisama. Tõlgendasin valesti, minu viga 🙂. 

Sama päeva hilisõhtul käis lastel ka pühadejänes ja pani nende öökappidele suured üllatusmunad. Või kas see oli ikka pühadejänes? Veidi vara selleks ju. 

Neljapäev oli esimene aprill. Ärkasin, käisin pesus ja asusin telefoni näppima. Nii nagu ikka, läksin esimese asjana Stuudiumisse, et vaadata, kas õpetaja on lastele mõne hinde pannud või on koolist uut infot tulnud. Oligi. Mõlemat. Kooli direktor teatas, et selleks, et distantsõppelt varem ära saada, peaksime nii koolis kui kodudes taas kella keerama. Olin unine ja mõtlesin, et mida asja? Suutsin ennast paari sekundiga koguda ja sain aru, et kätte on jõudnud mitte ainult neljapäev vaid ka naljapäev. Veidi hiljem tuli klassijuhatajalt kiri:

Head vanemad! Minu eilsel arenguvestlusel direktoriga selgus, et meie klass ei ole kõiki õppeeesmärke täitnud. Puudujäägid on järgmised: 1) Hilinejaid on viimase nelja kooliaasta jooksul olnud liiga vähe. Lubatud hilinemiste arv on 20, meil on see vaid 12. 2) Õpilased on liiga vähe vahetanud kohti klassis. Mitmed õpilased ei ole saanud istuda esimeses ega viimases pingis kordagi. 3) “Ma ei saa aru” väljendit on õpilased kasutatanud normist 2 korda rohkem. 4) 10 õpilast ei oska kirjutada sõna WEDNESDAY, 3 õpilast ei tea endiselt selle tähendust. 5) Kõige suurem problem on tervislike eluviisidega: kõik õpilased on nelja aasta jooksul vähemalt korra toonud õpetajale kommi või šokolaadi ning pole õpetaja kehakaalust hoolinud. Enda kaitseks ütlesin direktorile, et olen enamus komme lastele klassis laiali jaganud. 6) 4 raamatut on õpilastel jäänud lugemata ning sooritamata on 30 kontrolltööd. Vigade parandamiseks saime juurde ühe lisa-aasta. 5. klassi saavad edasi need õpilased, kes hakkavad tundides tõstma vasakut kätt. Loodan, et üheskoos saame vead parandatud. 

Ok, sellest naljast sain kohe aru. Samas tundsin, et olen naljadest juba nii väsinud (kuigi kell oli alles 9 hommikul) ja ei kavatse enam ühtegi asja uskuda.

Õhtul külastasime laste vanavanemaid. Lapsed said lihavõttejäneseid (jah, jäneseid, mitte mune) otsida ning saime veidi muljetada. Hiljem otsustasime kõik koos autodega Tõstamaa kandis ringi sõita ning looduskauneid kohti külastada. Käisime Ermistu puhkekülas, Sutirannas, Tõhela Paadipesas, Alu vanal turbaalal ja Alu karjääris. 

Reedel käisime sünnipäeval ja saime kallite inimestega koos aega veeta. Polnud ikka väga kaua niimoodi koos istuda saanud. Lastel oli tore mängida ning meil, täiskasvanutel juttu rääkida. Loomulikult ei puudunud sünnipäevalt ka seltskondlik mäng. Seekord ei olnud lauamäng vaid saime esimest korda proovida Pictionary Air. Väga lahe ja lõbus mäng. Soovitan kõigile! 

Reede õhtu viis meid sõprade juurde tünnisauna. Lapsed olid seda päeva ammu oodanud, sest milline laps siis vees olla ei tahaks 🙂.? Kohale jõudes sulpsasid lapsed ja C kohe vette. Mul oli kuidagi külm olla ja  mõtlesin, et söön enne midagi, ajan juttu ja siis lähen ka vette. 1,5 tundi hiljem oli mul juba nii soe, et viskasin kampsuni seljast. Tünni ma polnud veel siiski jõudnud, sest sattusin jutusoonele. Ja nii ma rääkisin seal mitu tundi kuni oli aeg koju minna 🤦‍♀️. Ei mingit sauna, ei mingit tünni. Nii mina ju. Koju jõudes vaatasime "Titanicu" lõpuni. No saunas sai poole silmaga seda jälgitud. Mirjamile see film väga meeldis ja me siis pidime vahepeal selgitusi jagama, et miks kapten laevast ära ei läinud jne.  Mari oli aga nii väsinud, et vajus tuppa jõudes kohe voodisse. 

Laupäev algas nagu ikka kodutöödega. Tuli pesu pesta ja süüa teha jne... Ilm oli ilus ja kuna papa on meil nüüd täiesti pensionär,  st, et ei käi enam pensioni kõrvalt tööl, siis lapsed said temaga väljas aega veeta (kassi kiusata, et too ei magaks koguaeg ning jalgpalli taguda). C tegi lõunauinaku ning mina otsustasin veidi seda sama blogi kirjutada, youtubes videosid vaadata ning matemaatika eksamiks valmistuda. Vahepeal rääkisime sõbrannadega munadepühadest. Uurisin, et kes mida põnevat pühapäeval lastega teeb. C kasuõde ütles, et teeb lastele aardejahti. Me oleme ka üle aasta seda teinud. Kuna tema aardejahi ettevalmistuse pildid olid nii ilusad, siis uurisin, et kustkohast jänese kiri ja aardekaardid pärit on. Need olid siis pärit siit Munadepüha aardejaht. Kuna lapsed olid väljas, siis sain need vaikselt välja printida. Hiljem läksime poodi üllatusi aaretejahiks ostma. Sellel aastal oli valik kuidagi kesine, kuid pikka otsimise peale leidsime vajaliku kraami. Ahjaaa...mu lapsed ei usu enam hambahaldjatesse ega pühadejänkusse, aga lastele ikka meeldib, kui nad nende juures käivad. Mulle meeldiks ka. Eks kui juba nii vana olen, et hambad ära hakkavad kukkuma, tuleb ka hambahaldjas minu padja alla münti tooma. 

Pühapäeva hommikul kell 10 asusime aardeid peitma. C pani läbitavatesse punktidesse šokolaadist munad ja mina vihje järgmisele kohale ning juurde veel, kuidas nad järgmisesse punkti liikuma peavad (kinnised silmad, kaagutades jne). Kui kõik aarded olid peidetud, jäi vaid oodata, millal lapsed ärkavad. Kell 12 saime nad ikka vooditest välja, käsutasime riidesse ja andsime üle kirjad jäneselt. Lapsed said päääris pika aardejahi. Lõpuks oli kausitäis šokolaadist mune ja peaauhinnaks nende lemmikud hapud kummikommid. 

Vahepeal käisime C-ga poes ning tõime nädalaks toidu ära. Olen nädala alguses autota, seega tuli see käik ära teha, sest bussiga ma küll nende kottidega ei viitsi tegeleda. Tegin kähku lõunasöögi (mis kella järgi oli pigem õhtuoode) ning oligi aeg mune värvida. Valisime sellel aastal värvimiseks tabletid. Lapsed soovisid veel, et jätaksime kummalegi kaks muna vildikatega värvimiseks. Munad värvitud, läks C lõunaunne, lapsed läksid välja ning mina panin rosinasaia taigna kerkima. Vahepeal tuli Mari tuppa, sest tahtis ikka mind saia tegemises aidata. Lasin tal siis rullida. Sai tuli imeline. Nii ka lubati.

Retsept on pärit siit. Tõesti väga lollikindel retsept. Järgmisel korral teen ehk mingi soolaka variandi.

Sellised olid meie pikad pühad. Nüüd aga tagasi tavalise elu juurde 😃.












01 aprill 2021

Võtsime omale kitsed

 Oleme juba ammu mõtelnud omale kitsed võtta. Armastame väga kitsepiima ja samas on kitsed ka mõnusad muruniidukid. Meil on ju vähe lemmikloomi - vaid kass ja kilpkonn. Eriti tore on kitsesid linnas kasvatada. Kilingi-Nõmmel oli naabritel 38 kana ja üks kukk, kes kires TERVE päev. Mina oma naabritele sellist asja küll ei teeks.

Ja seda mõttetut juttu kirjutan ma sellepärast, et facebooki postituse eelvaates poleks näha, et tegu on....


APRILLINALJAGA! Palun ära pane kommentaaridesse naerunägu, sest muidu ei lähe teised õnge. Võid kommenteerida, et kitsed on nunnud, see oli meil hea mõte vms. Aitäh! 




Pilt: ERR 
https://www.err.ee/685406/loomad-elutoas-amet-nouab-kitsi-pidavalt-restoranilt-loomaaialuba




Emotsioonid Itaaliast

Ma mõtlesin, et kirjutan veidi ka oma tundeid välja, sest eelmine postitus oli pigem üldist laadi.  * Istusime hommikusöögilauas kui hakkas ...